Maailm muutub. Euroopa peab sellega kaasa muutuma. Astra Europa juhib seda muutust.
Euroopa praegune valitsemissüsteem põhineb 19. ja 20. sajandi rahvusriiklikul mõtteviisil ning see vajub kokku 21. sajandi surve all. Hoolimata aastakümneid kestnud süvenevast integratsioonist on Euroopa endiselt majanduslikult, sõjaliselt ja poliitiliselt rahvuslike piiride järgi killunenud. Selle valitsemine on kattuvate institutsioonide, lepingute ja protseduuride võsastik nii tihe, et vähesed kodanikud mõistavad, kuidas see töötab. Sellise keerukuse tulemuseks on otsuste seiskumine, ebaõnnestumiste varjamine protseduurilise udu taha, innovatsiooni ja ambitsioonide lämmatamine ning Euroopa kodanike võõrandumine. Lõpuks on see loonud Euroopa, mis — hoolimata tohutust majanduskaalust, maailmatasemel talentidest ja sügavast teadusvõimekusest — ei suuda oma varasid ja potentsiaali tulemusteks muuta. Tänane Euroopa ei suuda tegutseda tõhusalt maailmas, kus valitsevad mandrimastaabis jõud ja mandrimastaabis probleemid.
Meie lõhestatus ja sellest tulenev nõrkus saavad iga päev vaenulike jõudude poolt ära kasutatud. Revanšistlik Venemaa peab sõda Euroopa pinnal. Ettearvamatu USA on hakanud liitlasi kohtlema vassallidena, kasutades majandus- ja kaitseintegratsiooni relvadena, tariife survevahendina, finantsinfrastruktuuri sunnivahenditena ning silmas pidades meie territooriumi annekteerimist. Hegemoonne Hiina on õõnestanud meie tööstusbaasi, üleujutades meie turge riiklikult doteeritud ülepakkumisega, samal ajal tugevdades kontrolli meie tuleviku jaoks vajalike tarneahelate üle. Euroopa seisab silmitsi kestsvate hübriidirünnakute, ebaregulaarse rände kriisidega ja majandusmudelig, milles ebavõrdsus on jõudnud tasemeni, mis ohustab sotsiaalset ühtekuuluvust. Tehisintellekt on valmis meie tööturgu kiirusega muutma, milleks me pole valmis. Eurooplased tunnevad seda iga päev: nõrgemas majanduskasvu, tõusvas elatusmaksumuses ja avalikes süsteemides, mis ei suuda sammu pidada. Kahjulikum tagajärg on kasvav uskumus, et tulevik ei paku lootust. Liiga paljud eurooplased, eriti noorem põlvkond, tunnevad, et nende tulevik on neilt varastatud.
Me usume, et ainus tõeline lahendus on ühendada Euroopa föderatsiooniks, mitte lihtsalt süvendada integratsiooni. Koordineerimisel on struktuurne lagi ja kõige olulisemate pädevuste osas oleme selle juba saavutanud. Kakskümmend seitse riiklikku poliitikat kaitse, välisasjade või tööstuse valdkonnas ei saa moodustada Euroopa strateegiat; need ainult killustuvad vastuse. Ja kõige raskematel otsustel — sõdurite saatmine ohtu, sanktsioonide säilitamine tõsiste majanduskulude hinnaga, maksumaksjate raha kandmine mandrimastaabis — puudub koordineerimisel vajalik demokraatlik legitiimsus. Riiklik valitsus, kes Brüsselis ära hääletatud, ei saa usaldusväärselt oma kodanikele öelda, et väline enamus on need sidunud sõja pidamiseks või projekti rahastamiseks, mida nad ei valinud. Sellise kaaluga otsused vajavad võimuorganit, kelle mandaat on Euroopa oma. See võimuorgan on suveräänne, demokraatlik Euroopa föderatsioon.
Väljakujunenud poliitilised erakonnad üle kogu poliitilise spektri pole suutnud pakkuda tõelisi lahendusi. Ebaõnnestumise põhjus on peamiselt struktuurne, kuna poliitilised erakonnad organiseerivad end ja saavad oma jõu rahvuslikult tasandilt. Ühendatud Euroopat ei ehita need, kelle karjäär sõltub selle puudumisest. Kakskümmend seitse välisministrit, kakskümmend seitse kaitseministrit, kakskümmend seitse valitsuse juhti ja igaühe ümber olev aparaat hoiavad Euroopa jõust kakskümmend seitse kildu. Euroopa ühendamine sulaks need suuremaks tervikuks, kõrvaldades paljud neist ametikohtadest ja vähendades ülejäänut ühise Euroopa valitsemise kasuks. Riiklikud poliitilised erakonnad ei tee seda vabatahtlikult. See peab tulema erakondadelt, kes võidavad, mitte ei kaota, luues ühendatud Euroopa riigi. Usaldusväärse föderalistliku võimaluse puudumine on see, mis on võimaldanud äärmustel kasvada: regressiivsed rahvuslikud populistid ühel pool, dogmaatilised liberaalid teisel. Kumbki ei paku tõsist teed edasi.
Astra Europa on üle-Euroopa liikumine ja tulevane poliitiline partei. Meie ülim missioon on Euroopa poliitiline ühendamine suveräänseks, demokraatlikuks föderatsiooniks, mis on võimeline oma kodanikke kaitsma ja tõstma. Meie eesmärk on hoida eurooplased turvalisena, jõukana ja vabadena oma tulevikku kujundama.
Me oleme föderalistid. Ühtsus on Euroopa suurim kasutamata tugevus ja lõhestumus meie suurim nõrkus. Me usume, et ainus viis tagada Euroopa vabadus, jõukus ja koht maailmas on ühineda. Mitte lõputute tippkohtumiste ja kompromisside kaudu rahvusvalitsuste vahel, vaid tõelise demokraatliku föderatsiooni kaudu, millel on võim tegutseda.
Oleme uhked eurooplased. Ammutame jõudu tsivilisatsioonist, mis andis maailmale demokraatia, õigusriigi, teadusliku meetodi ja inimõiguste traditsiooni. Kavatseme seda pärandit austada, arendades seda edasi, unustamata õppetunde meie ajaloo tumedamatest külgedest. Tõestame, et Euroopa parimad panused on alles ees.
Oleme liberaalid Euroopa mõttes. Toetame demokraatiat, kodanikuvabadusi, õigusriiki, vaba ettevõtlust, solidaarsust ja iga inimese õigust elada ilma meelevaldsete sekkumisteta. Kus turud toimivad, toetame neid. Kus nad ebaõnnestuvad, ei kõhkle sekkuda.
Toetame Euroopa suveräänsust. Mandrimastaabis jõudude maailmas sõltub eurooplaste turvalisus, jõukus ja enesemääramine oma kaitse, oma energia ja oma füüsilise ning digitaalse infrastruktuuri kontrollimisest. Strateegiline autonoomia on see, kuidas Euroopa suhtleb maailmaga võrdsena, mitte vassallina.
Oleme sotsiaalselt teadlikud. Usume Euroopasse, mis tagab igale kodanikule väärse elu tingimused. Euroopasse, kus eluasemed on taskukohased, töö on õiglaselt tasustatud ja iga põlvkond võib uskuda paremasse tulevikku. Jõukus, mis pole laialdaselt jagatud, ei püsi.
Oleme tulevikku suunatud. Usume teadusesse, tehnoloogiasse ja inimlikku leidlikkusesse kui headuse jõududesse. Oleme optimistlikud selle suhtes, mida eurooplased saavad saavutada, kui neile antakse vahendid ja vabadus järgida oma ambitsiooni ehitada. Me lükkame tagasi hallatava allakäigu poliitika ja nostalgia vale lohutu.
Mõtleme põlvkondades. Paljud Euroopa raskemad probleemid nähti ette ja lükati edasi. Poliitikud, kes eelistavad järgmisi valimisi järgmisele põlvkonnale, on üles ehitanud võla — fiskaalne, demograafiline, keskkonnaline — mille keegi peab lõpuks tasuma. Räägime eurooplastele tõtt selle kohta, mida nende valikud maksavad, ja teeme otsuseid ajaskaalal, mida probleemid nõuavad.
Oleme lihtsustajad. Euroopa reeglid kuhjuvad kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil — igaüks eraldi mõistlik, kokku teostamatuna — ilma sisseehitatud viisita kõrvaldada see, mis enam ei teeni. Kohustume struktuuriliselt hoidma Euroopa õiguse loetavana ja muutmise maksumust madalana.
Oleme tulemustele orienteeritud. Meil pole huvi moraalse positsioneerimise, ideoloogilise puhtuse või inimeste hirmudele panderimise vastu. Tahame probleeme lahendada, tulemusi saavutada ja ehitada midagi, mis toimib. Teeme raskeid valikuid, millest teised kõrvale hoiavad, ja laseme end hinnata tulemuste järgi, mida saavutame.
Võistleme kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa valimistel ühisel platvormil, ehitades muutuse mandaati nii alt kui ülalt. Ehitame poliitilist tahet, et teha muutused, mida Euroopa vajab 21. sajandil õitsemiseks.
Euroopa peab saama suveräänseks, demokraatlikuks föderatsiooniks, mis suudab tegutseda seal, kus ühine võim on vajalik, austades subsidiaarsust kõikjal mujal. Selge põhiseadus peaks muutma Euroopa võimu demokraatlikuks, arusaadavaks ja vastutavaks.
Euroopa vajab ühte välispoliitikat ja tõelist kaitsevõimekust demokraatliku föderaalse kontrolli all. Integreeritud juhtimine, hange, luureteenistus, tööstus ja heidutus võimaldaksid Euroopa end kaitsta ja strateegiliselt tegutseda.
Ühendatud Euroopa peaks kaasama maailma jõu positsioonilt, toetades Ukrainat ja demokraatlikke partnereid ning reformides globaalseid institutsioone, et kollektiivne tegevus saaks toimida multipolaarsel sajandil.
Euroopa vajab föderaalset piiri-, rände- ja õigussüsteemi, mis taastab korra ja usalduse: turvaliseid välispiire, kindlat tagasisaatmist, seaduslikku rännet kalibreeritud integratsioonile ning piiriülest õiguskaitset.
Energiasuveräänsus tähendab taskukohast, turvalist, puhast kodumaa energiat. Euroopa peaks kiirendama taastuvenergiat, tuumaenergiat, geotermilist energiat, elektrifitseerimist, salvestust ja ühendatud võrke, hallates fossiilkütuse reaalsusi ilma strateegilise sõltuvuseta.
Euroopa peab kontrollima digitaalset infrastruktuuri ja AI süsteeme, mis kujundavad tema majandust, turvalisust, demokraatiat ja avalikku diskursust. Digitaalne suveräänsus nõuab Euroopa süsteeme, Euroopa infrastruktuuri, privaatsust ja demokraatlikku järelevalvet.
Euroopa föderatsioon vajab fiskaalset võimekust, mis vastab tema vastutustele. Föderaalsed tulud peaksid asendama riiklikke panuseid üleantud domeenides, piirlevad kahjulikku maksufragmentatsiooni ja toetavad lihtsamat, õiglasemat maksustamist.
Euroopa peab kasvama ja konkureerima mandrimastaabis, lõpetades ühtse turu, ühendades infrastruktuuri, rahastades Euroopa ettevõtteid küpsuseni ja kasutades strateegilist hanget seal, kus suveräänsus ja turvalisus on kaalul.
Majandus peaks teenima inimesi ja Euroopa peaks mõõtma, kas see seda teeb. Eluasemed, tervis, haridus, töö-elu tasakaal, perepoliitika, demograafiline õiglus ja eluga rahulolu väärivad sama tõsidust kui SKT.
Euroopa peab käsitlema kliima poliitikat nii ökoloogilise vajaduse kui ka tööstusvõimalusena. See peaks lõikama heitkoguseid ilma neid offshoreimata, kaitsma tootjaid läbi süsiniku piiride, taastama ökosüsteeme ja toetama jätkusuutlikku põllumajandust.
Euroopa peaks omakseks võtma teadust, tehnoloogiat, avastamist ja julgeid projekte kui inimkonna õitsemise instrumente. Per Europam ad astra peaks saama sõna otseses mõttes ambitsiooniks suveräänsele, kosmosereisivale Euroopale.
Euroopa identiteet peaks tugevdama, mitte asendama riiklikke ja piirkondlikke identiteete. Jagatud ajalugu, haridus, meedia, kultuur, liikuvus ja kodanikuühendus võivad anda eurooplastele tõelise ühise saatuse tunde.
Euroopa peab saama suveräänseks, demokraatlikuks föderatsiooniks. Mitte eesmärgina iseeneses, vaid seetõttu, et ainult föderatsioon saab valitseda skaalal, mida meie väljakutsed nõuavad. See föderatsioon peab olema liberaalne demokraatia, mis põhineb inimväärikusel; tagades kodanikuõigused, võrdsus seaduse ees ja kaitse diskrimineerimise eest; südametunnistuse, sõnavabadus, ühinemisvabadus ja ettevõtlusvabadus; ning omandi ja privaatsuse kaitse. Need on põhiseaduslikud kohustused, mis peaksid siduma föderatsiooni valitsemise igat taset.
Teeme ettepaneku demokraatlikult legitimeeritud föderaalvalitsusele: valitud juht, kes saab Euroopa nimel kõnelda, ja kahekodaliine parlament, kus mõlemal kojal on õigus seadusandlikule initsiatiivile ja nad peavad ettepanekutega nõustuma, et need saaksid seaduseks. Valitud alamkoda annab Euroopa rahvale võrdse esindatuse. Ülemkoda, mis esindab liikmesriike, tagab, et riiklikud huvid aitavad kujundada föderaalõigust, kuid kus ei eksisteeri riiklikku vetot, mis alistaks demokraatliku enamuse. Sõltumatu föderaalne kohtusüsteem kaitseb kodanike õigusi võimukuritarvitamise eest igal tasandil. Föderatsioonil peaksid olema tegelikud volitused seal, kus ühine tegevus on vajalik — välispoliitika, kaitse, piirid, energia, ühtne turg — säilitades subsidiaarsust kõikjal mujal. Mis saab otsustada kohalikult või riiklikult, peaks jääma sinna.
Riiklikud põhiseadused ja põhiseaduslikud monarhiad säilitavad oma koha selles föderaalses struktuuris. Euroopa peaks olema ühendatud seal, kus see peab tegutsema ühtse tervikuna, ja tähistama riiklikku ja regionaalset mitmekesisust seal, kus see on meie tugevus. Ühendkuningriik, Ukraina, Šveits, Norra, Island ja teised Euroopa demokraatiad on alati oodatud föderatsiooni liituma võrdsetel tingimustel.
Föderatsioon peab olema mõistetavalt kujundatud. Kus tänase Euroopa arhitektuur on kuhjunud kattuvate pädevuste kihte, on föderatsioon ühtne, loetav struktuur: selged volituste jooned, selged õigused, selged teed kodanikele osalemiseks või vaidlustamiseks. Lihtsus põhiseaduslikul tasandil on vastutuse eeldus.
Surume viivitamata ja panustame Euroopa põhiseaduslikku protsessi: asutamismomenti, milles Euroopa rahvad oma valitud esindajate kaudu koostavad föderaalse põhiseaduse. Me ei pea ootama, kuni kõik liikmesriigid on üheaegselt valmis. Need, kes on valmis seda sammu koos astuma, peaksid olema vabad seda tegema, hoides ukse avatuna teistele liitumiseks selgetel ja demokraatlikel tingimustel.
Euroopa ei saa jääda poliitiliselt jõuetuks, sõjaliselt sõltuvaks ja strateegiliselt ebakoherentseks mandrimastaabis jõudude maailmas. Kuni meil on kakskümmend seitse riiklikku positsiooni, toetume välisriikide poolt meie riiklike sõjaväe koordineerimisele ja käivitame ebaefektiivset, killustatud hanget, jääme nõrgemaks, kui meie suurus, jõukus ja huvid nõuavad ja võimaldaksid. Juba täna on EL liikmesriikidel kombineeritult rohkem aktiivset sõjaväelast kui USA-l, kuid ainult murru globaalse jõu projektsioonist ühtsuse puudumise tõttu.
Toetame ühte Euroopa välispoliitikat ja tõelist Euroopa kaitsevõimekust demokraatliku föderaalse kontrolli all. See tähendab integreeritud planeerimist ja juhtimist, ühist hanget, föderaalseid luuresuutlikkusi ja kaitsetööstusbaasi, mis suudab Euroopa jõudu relvastada ja säilitada. Euroopa peab suutma heidutada agressiooni, kaitsta oma territooriumi, reageerida hübriidohtudele kui üks ning projitseerida jõudu välismaal, kui Euroopa huvid seda nõuavad. Strateegiline autonoomia tähendab võimekust tegutseda väljaspool meie kontinenti samuti kui selle sees: kaitsta kaubateid, kaitsta eurooplasi välismaal ja toetada liitlasi surve all. Kuna sõjapidamine on üha enam kujundatud autonoomsete süsteemide poolt, peab Euroopa mitte ainult jätkama oma piirimudelite AI arendamist, vaid ka juhtima selgete demokraatlike järelevalvete loomist selle kohta, kuidas neid tehnoloogiaid arendatakse ja kasutatakse.
Tugevaim strateegilise autonoomia garantii on endiselt tuumaheidutus. Kuni tuumarelvad on osa maailmast, kus me elame, ei saa Euroopa oma julgeoleku viimast garantiid välja anda. See peab pakkuma oma heidutust demokraatliku kontrolli all föderaalvalitsuse ja föderaalse tuumadoktrini all.
Ühendatud Euroopa ei keera sissepoole. See kaasab maailma jõu positsioonilt ja jõud nõuab nii pehmet kui ka kõva jõudu. Otsime partnerlust sarnaste vaadetega demokraatiatega ja oleme valmis kasutama Euroopa diplomaatilist ja majanduslikku kaalu oma huvide ja väärtuste kaitsmiseks maailmalaval, alustades oma naabrusest: Oleme otsustanud toetada Ukrainat nii kaua kui vaja, et muuta jõulised piiride muutused mineviku asjaks.
Me ei soovi maailmale lugeda loengut selle kohta, kuidas end valitseda. Oleme uhked süsteemi üle, mille oleme ehitanud, ja usume sellesse, kuid ei tunne vajadust seda peale suruda. Euroopa võib maailmalt õppida sama palju kui pakkuda neile. Kaasame välismaal meie huvide kaitsmiseks, meie kohustuste täitmiseks ja koos nendega töötamiseks, kes jagavad meie demokraatlikke püüdlusi. Kus investeerime arengumaailma, peaksime seda tegema partneritena, otsides vastastikust kasu, mitte patroonidena, kes jagavad heategevust. 1945. aastal ehitatud rahvusvaheline kord ei kajasta enam maailma sellisena, nagu see on. Institutsioonid nagu ÜRO Julgeolekunõukogu on paralüüsitud vetosüsteemi poolt, mis on loodud viie jõu maailmale, mitte 21. sajandi multipolaarsele reaalsusele. Euroopa peaks toetama globaalsete mitmepoolsete institutsioonide reformi, sealhulgas riiklike vetode asendamist regionaalse esindatuse süsteemiga, mis annab kõigile maailma osadele mõtestatud hääle, tehes kollektiivse tegevuse uuesti võimalikuks.
Ränne on üks meie põlvkonna määravaid poliitilisi teste. Viimase kümnendi ebaõnnestumised on kõrvaldanud avaliku usalduse, suurendanud toetust poliitiliste äärmusluse jaoks ja jätnud tõelised humanitaarsed kohustused täitmata.
Toetame föderaalset piiri- ja rände süsteemi, mis taastab korra ja avaliku usalduse. See tähendab turvaliseid välispiire, kindlat tagasisaatmist neile, kellel puudub õigus jääda, ning seaduslikku rände süsteemi, mis valib nii oskuste järgi, mida Euroopa vajab, kui ka potentsiaalsete immigrantide võimekuse järgi integreeruda Euroopa ellu. Igal riigil on piiratud määr, mille järgi saab edukalt uustulnukaid vastu võtta. See määr on suurem, kui migrandid jagavad keelelist, kultuurilist või kodanikuühenduse lähedust vastuvõtva ühiskonnaga, ja madalam, kui nad seda ei tee. Tõsine immigratsioonipoliitika käsitleb seda empiirilise faktina ja kalibreerub vastavalt.
Varjupaik on moraalne kohustus, kuid mitte piiramatu. Toetame piirkonnasisese põhimõtet: iga maailma piirkond kannab esmast vastutust seal sisemiselt ümberpaigutatud varjupaiga eest, Euroopa toega suunatud tingimuste ja võimekuse loomisele, mis seda võimalikuks teevad. Euroopa peaks ka olema valmis investeerima välismaal ja varakult kliima kohandamisse, turvalisusesse ja riigi võimekusse, mis hoiavad ära sundrännet. Sundrändüks on kaotus igale; ennetamine on humaansem, vastupidavam ja ökonoomsem kui vastuvõtmine.
Vaenulikud riigid on õppinud, et inseneritud rände vood saab kasutada relvana. Valgevene poolt Poola ja Balti piiri instrumentaliseerimine on õpikujuht ja see ei ole viimane. Euroopa, kes kontrollib oma piire, eitab nende taktika tõhusust. See muudab maailma nii turvalisemaks kui ka inimlikumaks, sest need inimesed, kes on tahtlikult nendesse voogudesse suunatud, on ise strateegia ohvrid.
Õigus ja õiguskaitse peavad tegutsema skaalal, kus piiriülene kuritegevus juba tegutseb. Euroopa vajab tugevamat föderaalset võimekust terrorismi, organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse ja hübriidohtude vastu koos Euroopa prokuratuuri ja kohtusüsteemiga, mis suudab tõhusalt rakendada föderaalõigust. Tagame, et õigus liigub üle meie sisepiiride sama kiiresti kui kurjategijad, inimkaubitsejad ja vaenulikud tegutsejad.
Euroopa territoorium ei piirdu kontinendiga. Tunnustame Euroopa ülemereterritooriumide strateegilist väärtust meie julgeolekule ja meie liitlaste omale. Föderaalne kaitse peab nendele täielikult ulatuma. Nende kaitse ei tohi kohelda perifeerse murena.
Euroopa, mis ei kontrolli oma energiatarnet, ei kontrolli oma saatust. Euroopa impordib enamiku oma energiast aastase hinnaga, mis ületab kõigi EL liikmesriikide kombineeritud kaitseeelarved. Seda sõltuvust on meie vastu korduvalt relvastatud.
Energiasuveräänsus tähendab rohkem oma energia tootmist igast kättesaadavast allikast. Prioriteet on kiire üleminek puhtale kodumaale energiale: taastuvenergiad, tuumaenergia ja geotermiline energia. Need on allikad, mis lõpetavad meie sõltuvuse püsivalt. Elektrifitseerimine, aku salvestamine, vesinik ja muud uuendused on olulised, et muuta see üleminek tööle skaalal. Kuid oleme ausad tempo osas: fossiilkütused jäävad energiamiksi osaks ettenähtaval tulevikus ja kus neid on vaja, eelistame neid kodumaalt toota kui importida režiimidest, kes kasutavad meie sõltuvust meie vastu. Eesmärk on energia, mis on taskukohane, turvaline ja puhas — ja me ei toeta poliitikat, mis tõstab kulusid leibkondadele ja tööstusele ajalistel raamitel, mis ignoreerivad majanduslikku tegelikkust.
Surume ühise Euroopa energiaturu poole harmoonistatud lubade, ühendatud võrkude, ühise strateegilise hanke ja joondatud reservipoliitikaga. Energiasuveräänsus nõuab tegutsemist ühtse Euroopana, mitte kakskümmend seitse killustatud riiklikku pingutust.
Digitaalne maailm on üha enam valdkond, kus majandused tegutsevad, kus inimesed kohtavad ideid ja üksteist ning kus poliitilist arvamust kujundatakse ja arutatakse. Tehisintellekt muutub kiiresti substraadiks selle all: kuraatoriks uudisvoog, kriitilise infrastruktuuri käitamine, tööstuste ümberkujundamine ja sõdade pidamise muutmine. Platvormid, infrastruktuur ja AI süsteemid, mis kujundavad seda ruumi, nõuavad strateegilist hoiakut sama tõsiselt kui energiat või kaitset.
Euroopa peab arendama ja kontrollima oma piirimudeleid AI mudeleid. Me ei tohiks sõltuda Ameerika või Hiina süsteemidest valitsuse, kaitse ja strateegilise majandusliku infrastruktuuri kriitiliste funktsioonide osas. Digitaalne suveräänsus tähendab Euroopa süsteeme Euroopa infrastruktuuril, Euroopa õiguse all.
Tehisintellekt muudab meie majandust ja ühiskonda sügavamalt kui ükski tehnoloogia inimkonna ajaloos ja ajaskeem on lühem kui enamik poliitikuid on valmis tunnistama. Järgnevatel kümnenditel ei abi automatiseerimine mitte ainult inimtööd; see asendab tohutuid selle kategooriaid. Tootmine, logistika, tarkvara, teenused: muundamine on lai, strukturne ja püsiv. Usume, et see on tasakaalus võimalus. Üleminek on karm ja häiriv ebaühtlaselt ning Euroopa pole hetkel selleks valmis. Oleme pühendunud selle hoolikaks haldamiseks, tagades, et hüved jagatakse õiglaselt ning ehitades uut arusaamist tööst, tulust ja väärikast, mis sobib maailma, kuhu me siseneme.
Infomaailma terviklikkus on demokraatia eeldus: kui avalikku diskursust kujundavad läbipaistmatud algoritmid, üleujutatakse desinformatsiooniga või manipuleeritakse vaenulike tegutsejate poolt, muutub enesejuhtimine fiktsiooniks. Kodanikel on õigus mõista süsteeme, mis kujundavad nende infokeskkonda, ja demokraatlikel ühiskondadel on kohustus neid valitseda.
Privaatsus on õigus. Lükkame tagasi eurooplaste massilise jälgimise, olgu siis tehisintellekti näotuvastusega tänaval või sõnumite skanneerimisega isiklikel seadmetel. Demokraatlik ühiskond toetub oma kodanike võimele suhelda privaatselt ja turvaliselt ilma mõistmatute valitsuse sekkumisteta. Lükkame tagasi valitsuse nõutud turvandustagauksed, mis teevad kõik vähem turvaliseks.
EL-il on täna eelarve umbes üks protsent oma majandusliku toodangust; piisav administreerimiseks, mitte piisav valitsemiseks. See rahastab peaaegu midagi olulist oma ressurssidest. Kaitse, piirid, energia ja kriisireageeringud kõik sõltuvad sellest, mida riiklikud valitsused on valmis panustama, ühe valitsustevaheline ja institutsioonide vaheline läbirääkimine korraga.
Euroopa föderatsioon peab omama fiskaalist võimekust, mis vastab oma vastutustele. Toetame otsest fiskaalset seost föderatsiooni ja tema kodanike vahel, asendades praegust riiklike panuste süsteemi, mis muudab iga eelarve nullsummaga seisukohaks. Föderaalne maksustamine asendab riikliku maksustamise üleantud domeenides. See ei lisa sellele.
Mõned maksud on paremini kogutavad föderaalsel skaalal, eelkõige ettevõtte maks. Liikuv kapital võib sundida üksikuid riike kontsessioonidele, mida nad üksi ei teeks, luues maksualused Euroopas ja näljutades eelarveid, mis vajavad tulusid. Föderaalne ettevõtte maksubaas seab põranda, mida ükski rahvusvaheline ei saa vältida jurisdiktsioonide poolt ostlemisega. Väljaspool neid föderaalseid domeene jääb maksustamine riiklikuks asjaks, konkurentsiga liikmesriikide vahel tervislik omadus liidu jaoks. Üle Euroopa on maksusüsteemid kasvanud sulude, vabastuste, lisamaksude ja porsaugu võsastikuks, mis karistab pingutust ja premeerib fiskaalset insenertehnoloogiat. Need, kes teenivad tööläbi, kohtavad marginaalseid määrasid, mis võivad ületada viiskümmend protsenti, samal ajal kui need, kelle rikkus kasvab omanduse või korporatiivsete struktuuride kaudu, maksavad rutiinselt palju vähem. Euroopa peaks liikuma otsustavalt maksusüsteemide poole, mis on lihtsamad, läbipaistvamad ja õiglaselt tasakaalustavad koormust töö, rikkuse ja omanduse vahel.
Euroopa peab kasvama, ehitama, konkureerima ja innoveerima mandrimastaabis, et tagada kestev jõukus.
Ühtne turg jääb mittetäielikuks. Kapital, teenused, digiturge ja ettevõtte loomine on endiselt liiga rahvuslikult segmenteeritud, eitades Euroopa ettevõtjatele skaalat, mida neil vaja on globaalsel konkurentsiks Euroopast. Toetame ühtse turu tõsist lõpetamist: ühtne ettevõtte õigus, tõeline kapitaliturge liit, mis laseb Euroopa hoiustel rahastada Euroopa kasvu, ja bürokraatiliste ja regulatiivsete takistuste eemaldamine, mis loovad õiguslikku ebakindlust, suurendavad kulusid, fragmenteerivad investeeringuid ja lämmatavad algatusi. Ühtne föderaalne reegliraamat, ühe peatus kooskõlastus ja vaikereegel regulatsioonile vaikimisi teeks Euroopa konkurentsivõime jaoks rohkem kui ükski toetusprogramm. Euroopa asutajad peaksid suutma ehitada mandrimastaabis ettevõtteid sama lihtsalt kui nende Ameerika või Hiina konkurendid. Euroopa kapital peaks neid rahastama küpsuseni, et meie kõige lootustandvamad ettevõtted ei pea enam kolima välismaal rahastamise puudumise tõttu. Tõeline ühtne turg nõuab füüsiliselt ühendatud kontinenti: Euroopa kiirrongide võrk, sujuv piiriülene transport ja integreeritud energia- ja digitaalinfrastruktuur, mis teevad inimeste, kaupade, energia ja teabe vaba liikumise elatud reaalsuseks, mitte õigusliku fiktsiooniks.
Avatud konkurents üle 600 miljoni tarbija kontinendi on võimsaim mootor Euroopa meistrite tootmiseks, kes saavad globaalselt konkureerida ja võita. Kuid strateegilistes sektorites, kus suveräänsus või turvalisus on kaalul — kaitse, kriitilised infrastruktuurid, energiasüsteemid, pooljuhid — toetame Osta Euroopa hankereegleid, mis hoiavad strateegilise võimekuse Euroopa pinnal. Mõned sõltuvused on liiga ohtlikud taluda ja Euroopa ettevõtted, kes konkureerivad Euroopa lepingute jaoks võrdsel mänguväljal, toodavad paremaid tulemusi kui meie turvalisuse offshoreimine madalaimale pakkujale.
Usume, et majandus peaks teenima inimesi. Kas see seda teeb, ei tohiks olla arvamus; see peaks olema midagi, mida saame mõõta.
Täna hindab maailm majanduslikku edu ühe numbriga: SKT. Mõõt, mis on loodud 1930ndatel sõjaaja tootmise jälgimiseks, loeb relvamüüke ja haiglaarved kasvuks, kuid ei ütle midagi selle kohta, kas inimesed saavad endale kodu lubada, kas nende tööd õiglaselt tasutakse või kas neil on aega oma laste jaoks. Riik võib postitada rekord-SKT, samal ajal kui tema kodanikud muutuvad vaesemaks ja õnnetumaks, ja ametlike mõõdikute järgi õnnestub see riik.
Euroopa peaks võtma OECD Parema Elu Indeksi: rahvusvaheliselt tunnustatud raamistik, mis mõõdab seda, mis loeb: mitte ainult sissetulek ja tööhõive, vaid eluasemed, tervis, haridus, keskkonnaline kvaliteet, töö-elu tasakaal ja eluga rahulolu. Nõuame liikmesriikidelt raporteerimist nende mõõtmete kohta sama prominentselt, kui nad annavad SKT-le, ning põimimist nende tulemuste Euroopa eelarve raamistikesse, et avalikud kulutused peavad demonstreerima oma panust kodanike ellu. Euroopa riigid juba paigutuvad maailmas kõige kõrgematele nendele meetmetele. Peaksime selle nähtavaks tegema, kaitsma seda ja meie valitsusi selle eest vastutavaks hoidma.
Kus tõendid näitavad, et eurooplased rabelevad, tegutseme. Eluasemed on muutunud üheks Euroopa kiiremateks ebaõnnestumisteks: kulud tarbivad üha suuremat osa sissetulekust, noored eurooplased lukustatud omandist täielikult välja. Eluasemed on väärika elu alus, mitte spekulatiivne vara klass. Toetame poliitikat, mis suurendab pakkumist, piirlevad spekulatsiooni ja kohtlevad eluasemeid sotsiaalse prioriteedina, nagu see on. Laiemalt toetame tänaste killustatud heaolu bürokraatiate ja vaesuspiiride asendamist lihtsa süsteemiga, mis premeerib tööd ja usaldab inimesi tegema otsuseid, mis on neile kõige paremad, samal ajal pakkudes minimaalset elatustaset igale eurooplasele.
Ühiskond, mis usub oma tulevikku, investeerib peredesse: toetame tugevat vanemate puhkust, kättesaadavat lastehoidu ja poliitikat, mis muudavad võimalikuks eurooplastele, kes tahavad lapsi, ilma oma elatust ohverdamata. Ühtegi investeeringut Euroopa tulevikku ei loeta rohkem kui järgmine põlvkond ise.
Euroopa vananeb kiiremini kui ükski teine suur majandus. Pension ja tervishoiusüsteemid, mis ehitati siis, kui oli viis töötajat iga pensionäri kohta, eeldatakse nüüd iseend säilitama vähem kui kolme. Pretendeerida, et see on kestlik, on reetur noortele, kes maksavad süsteemidesse, mis ei pruugi neid tagasi maksta, ja vanemaile, kes väärivad turvalisust, mida neile lubati. Kaasame ausalt demograafilise üleminekuga ja reformidega, mida see nõuab — pensionid, tervishoiu, põlvkondade vaheline õiglus — mitte lükkame neid oma lastele. Euroopa, mis tahab perede õitsemist, peab õigust tehes oma vanavanemale, lastele ja vahepealse töötava põlvkonna jaoks.
Tahame Euroopat, kus tulevad põlvkonnad elavad paremini kui praegune. See pole enam ainult püüdlus; see on see, mida me mõõdame, mille üle raporteerime ja mille eest hoiame oma valitsusi vastutavaks. Kui majandus seda testi ei läbi, ei piisa ükski kasvamise kogus paberil.
Euroopa on Maal kõige kiiremini soojenev kontinent. Maksame aastate tegevusetuse eest läbi metsapõlengute, kuumalainete, üleujutuste, saagi ebaõnnestumiste ja sadadete miljardite eurode kahjude iga aasta. Kliimamuutus ei ole kauge oht. See on siin, see kiireneb ja see läheb hullemaks enne, kui see läheb paremaks.
Euroopa on madal-süsiniku majanduse maailma liider ja kavatseme laiendada seda juhtimist ilma meie tootlikkust või elatustaset kompromiteerimata. Üleminek puhtale majandusele on nii ökoloogiline vajadus kui ka tööstusvõimalus ja Euroopa peaks ehitama tehnoloogiaid, tööstuseid ja standardeid, mida ülejäänud maailm järgib. Samal ajal ei hoolitse kliimamuutus, kus heitkoguseid toodetakse; poliitikad, mis ajavad Euroopa tööstuse välismaal, samal ajal kui me jätkuvalt impordime selle väljundit, ei vähenda midagi. Toetame kliima poliitikat, mis lõikab heitkoguseid, mitte poliitikat, mis neid üle paigutab.
Püsiv, kõikehõlmav süsiniku piirimehanism tagaks, et Euroopa tootjad, kes konkureerivad kõrgete keskkonnastandardite all, ei jää allapoole importidega riikidest, kellel pole ühtegi; kasutades meie turule juurdepääsu võimu seada stiimuleid, mis julgustavad puhast tootmist ülemaailmselt. Kodus toetame lagundatud ökosüsteemide taastamist ja üleminekut jätkusuutliku põllumajanduse poole, säilitades Euroopa põllumeeste konkurentsivõime. Toetame ka tugevaid loomade heaolu standardeid ja nihkumist eemal julmadest põllumajanduspraktikatest.
Usume, et tulevik võib ja peaks olema parem kui olevik. Euroopa peaks omakseks võtma teadust, tehnoloogiat ja julgeid projekte kui inimkonna õitsemise instrumente.
Euroopa tsivilisatsioonliku identiteedi on ehitatud inimesed, kes julgesid mõelda sajandites: katedraalide ehitajad, ülikoolide asutajad, teadlased, kes kaardistasid tähti, vabastasid aatomi jõu ja sekventseerisid genoomi. See ambitsioon ei ole kadunud, kuid on maetud aastakümnete riskiaversiooni, alarahastamise ja institutsionaalse arglikuse alla. Tahame Euroopat, mis investeerib tõsiselt põhilisse teadusesse, et positsioneerida Euroopa teadmiste ja innovatsiooni piirile aastateks edasi. Kuid maailma klassi teadusuuringud ei piisa, kui selle tulemused on kommertsialiseeritud mujal. Euroopa peab sulgema lõhe avastuse ja tööstuse vahel, ehitades rahastamise teid, institutsioone ja regulatiivset keskkonda, mis muudavad Euroopa teaduse Euroopa ettevõteteks, Euroopa toodeteks ja Euroopa töökohtadeks.
Tahame Euroopat, mis ehitab uuesti ilusalt. Arhitektuur ja avalikud kohad on peegeldused ühiskonnast, mis need loob, ja need kujundavad, kuidas see ühiskond end mõistab. Katedraalid, vanad linnad, raekojad, sillad, jaamad, raamatukogud, väljakud ja kodanikuhooned, mida eurooplased iga päev mööduvad, ehitati põlvkondi tagasi ja annavad ikka veel inimestele kuuluvuse, uhkuse ja järjepidevuse tunde. Avalikud tööd peaksid omakseks võtma modernsust, austades meie arhitektuursete traditsioonide parimat, tõestades, et ilu, kasulikud, jätkusuutlikkus ja innovatsioon saavad käia käsi käes. Peaksime tellima avalikke töid esteetilise ambitsiooniga kui põhikaalutlusega koos maksumusega, turvalisusega, kättesaadavusega ja keskkonnaalase vastutusega. Meie eesmärk peaks olema luua avalikud kohad, mida nii meie kui ka need, kes tulevad pärast meid, mitte ainult kasutavad, vaid tähistavad.
Per Europam ad astra ei ole lihtsalt slogan, see on sõna otseses mõttes püüdlus. Suveräänne Euroopa peaks püüdlema kosmosereisiks tsivilisatsiooniks: võimeline sõltumatult laskma eurooplasi orbiidile ja kaugemale, ehitama orbitaalse infrastruktuuri, millest tuleviku majandus sõltub, ja pioneering tööstused tuleviku jaoks Maa kaudu — satelliidikonstellatsioonidest asteroidi kaevandamiseni. Kosmos ei ole luksus. See on strateegiline piir ressursside, kommunikatsiooni ja turvalisuse jaoks. Valime julguse poliitika parema tuleviku taotlemisel.
Usume, et Euroopa identiteet ei asenda riiklikke, piirkondlikke või kohalikke identiteete. Selle asemel usume, et identiteedid on kihiliselt nagu sibul, kus kohalikud või piirkondlikud identiteedid moodustavad tuuma, mis on mähitud riiklikesse ja lõpuks Euroopa kihtidesse. Välimine kiht kaitseb sisemist kihti ja koos annavad nad sügavust, struktuuri ja substantsikujundab terviku.
Euroopa identiteet on arenenud sajandite jooksul vahetuse, konflikti, mälu ja uuendamise kaudu. See on juurdunud klassikalise antiigi, kristluse, humanismi, valgustuse, õiguse, kodanikuelu, teadusliku uurimise, pluralismi ja debati ühises pärandis; ning jagatud väärtustes inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik, solidaarsus ja rahu.
Poliitiline ühtsus nõuab rohkem kui institutsioone; see nõuab ühist kuuluvuse tunnet. Euroopa identiteedi kultuurilised alused on juba olemas. Mis puudub, on kodaniklik substants: elatud tunne eurooplaste seas, et nad kuuluvad kokku, midagi, mida on väärt kaitsta ja ehitada. Käsitleme jagatud Euroopa identiteedi kasvatamist tõsise poliitilise ülesandena ja alusena, millele pakkumine föderatsioon peab toetuma.
Toetame Euroopa mõõdet hariduses: õppekavad, mis õpetavad jagatud ajalugu, kirjandust ja meie tsivilisatsiooni saavutusi kõrvuti riiklike omadega, ning keelepoliitika, mis varustab iga noore eurooplase suhtlemiseks üle piiride. Väljaspool klassiruumi vajab Euroopa rikkamat jagatud kultuurilist elu: Paneuroopa meedia, mis katavad föderaalseid asju sama tõsiselt kui riiklikku poliitikat täna, Euroopa filmi, kirjanduse ja kunstide edendamine, programmide nagu Erasmus laiendamine, mis muudavad elamise ja töötamise üle piiride Euroopa elu normaalseks osaks. Meie eesmärk on Euroopa, kus Euroopa olek tundub sama loomulik ja sama sügavalt tundlik kui Rootslase, Leedukas või Kreeka. Euroopa, kus inimesed kannavad tõelist kuuluvuse, jagatud saatuse ja jagatud vastutuse tunnet selle kontinendi ja üksteise eest.
Püüdleme Euroopa ühendamise poole suveräänseks, demokraatlikuks föderatsiooniks. Seda ei anta meile. See tuleb ehitada — poliitiliselt, demokraatlikult, kõigil valitsemise tasanditel kohalikust munitsipaalvolikogust kuni Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkoguni. See nõuab eurooplasi, kes on valmis organiseerima, kandideerima ametisse ja millegi suurema eest kui nende riiklik huvi. Astra Europa on olemas, et tuua need eurooplased kokku ja anda neile platvorm, mis on eristuv oma joondusega liberalismi.
Meie kaksteist juhttähte on meie tegevusprogramm; igaüks teisi tugevdav, koos moodustavad Euroopa aluse, mida kavatseme ehitada. Euroopa suuruse koostisosad juba eksisteerivad. Mis on puudunud, on poliitiline tahe neid kokku panna. Meie visiooni ja ambitsioonide realiseerimiseks hakkame seega organiseerima, ehitades võrgu VKOdest, ühingutest ja poliitilistest erakondadest, kes kõik tegutsevad üle kontinendi meie ühise Astra Europa brändi all, ühendatud meie ühise visiooniga ja põhinedes meie väärtustel ja veendumustel. Koos ehitame koalitsioone sarnaste vaadetega Euroopa föderalistidega, algatame referendumeid, võistleme valimistel ja surume läbinõudvalt Euroopa föderatsiooni poole.
Liitu meiega Euroopa ehitamisel, mille unistamisest on väärt.
Per Europam ad Astra!